[text]
Täna on

Marju Kõivupuu
Marju Kõivupuu
Laupäeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissyndmusel kuulutati aasta Hiie sõbraks ristipuude uurija ja hoidja Marju Kõivupuu. Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadurina on Marju Kõivupuu koostanud ristipuudest uurimusi, avaldanud raamatuid ning kymneid artikleid, selgitanud ristipuude ohustatust ja haruldust kohalikele omavalitsustele, maaomanikele ja avalikkusele. Marju Kõivupuu järjekindla töö tulemusel on seni avalikkusele tundmatud ristipuud kogunud järkjärgult tuntust ning sadade kui mitte tuhandete inimeste omaste hingepuud on sae alt pääsenud.

Ristipuud on seotud ajaloolise matusekombestikuga, usuga inimhinge jäävusse ning inimese ja looduse yhtsusse. Teel kalmistule peatub matuserong, puu koorde lõigatakse ristimärk ning mälestatakse surnut. Vanematel ristipuudel võib leiduda sadu hingeriste. Ristipuude tava on elavalt säilinud teadaolevalt kogu maailmas yksnes Maavalla kaguosas. Kuna sellised puud ei ole Eestis riigi kaitse all, ei ole tagatud ka ristipuudega seotud tavade edasikestmine.

Aasta Hiie sõber Marju Kõivupuu lausus "Ma tänan kogu sydamest Maavalla Koda,  mõttekaaslasi, kolleege ja sõpru, sõnaga -  kõiki-kõiki,  kes pidasid mind selle suure ja erilise tunnustuse vääriliseks. Pyhad paigad looduses ning arvukad pärimusmälestised maastikul vajavad meie kõigi täit tähelepanu ja hoolimist. See on osa meie kodu- ja kultuuriloost mida keegi teine meie eest hoidma ei hakka. Kui ma aastatuhande vahetusel hakkasin ristipuude, kui unikaalse kombekäitumise tunnismärkide hoidmise ja säilitamise  eest avalikkuses kõnelema, ytles mulle yks kodukandi mees: ah, ilmaaigu jandit, ei saa sinust naidõ puiõ pästjat... Aga tal ei olnud õnneks õigus. Kuigi mõned ristimetsatukad ja ristipuud on nyydseks säilinud ainult fotodel ja videolintidel, käib ristipuude käsi siiski suhteliselt hästi. Ja mul suur rõõm tõdeda, et mul olnud ristipuude eest kõnelemisel uskumatult palju toetaijaid ja kaasamõtlejaid.

Syytasin täna hommikul mälestuskyynla Agne Trummalile, kellega koos sai alustatud omal ajal looduslike pyhapaikade ja ristipuude kaitse korraldamist, tänan Liis Keerbergi, kelle abiga sai valmis ristipuude veebikaart ja teabenäitus;  tänan kirjastus Humast Egle Kauri ja Urmas Kaupa, kes aitasid trykist ilmutada raamatu "Hinged puhkavad" puudes... tänan kõiki kohalikke inimesi ja oma yliõpilasi, kes on vahendanud mulle teavet ristipuude koha... Omakandi mehe Indrek Hargla  Syvahhava-sarigi teadvustab  omal kombel inimese, hingede ja puude igikestvat seotust. Hoiame seda viimast meeles ja õpetame seda ka oma lastele."

Nagu varasematel aastatel nii ka tänavu köideti Hiie sõbrale ymber tema jaoks punutud rahvariidevöö ning talle anti kirves. Maavalla koja vanem Ahto Kaasik lausus tunnustamissyndmusel, et Hiie sõbrale antav kirves on väärikas töö-, sõja- ja taiariist, mis kehastab yldinimlikke väärtusi. "Nagu sõna nii ka terariista vägi võib teha vääritu inimese käes halba ning hea inimese käes häid tegusid. Inimesena ei ole meie väärtuse mõõdupuuks tarkus, tõekspidamised, jõud, osavus, ametikoht, vara ega sidemed, vaid see, mida me nende abil teeme. Kirvega võib nii luua kui hävitada, nii rynnata kui kaitsta. Seetõttu kehastab Hiie sõbrale antav kirves inimeste valikuvabadust ja vastutust. Põlisrahva kogukonna antud kirves tähendab aga ka usaldust ja austust selle inimese suhtes."

Hiiesõpru tervitama tulnud Riigikogu keskkonnakomisjoni ja looduslike pyhapaikade toetusryhma esimees Tõnis Lukas kutsus yles hoidma Eesti eluruumi ja ytles, et ka Riigikogus on inimesi, kelle jaoks pyhad paigad on pyhad. "Meil on palju ruumi, vett, puid ja maad, kuid pikemas vaates ma näen, et meilgi läheb kitsaks, sest maailmas tervikuna läheb kitsaks. Oma maad ja kultuuri peame me hoidma, sest kaotada saame neid vaid korra. Seepärast hoidkem oma eluruumi - ärgem myygem seda maha! Oma maa ja ka pyhade paikade hinge saavad tunda vaid pyhendunud ja kohalikud inimesed - kaugelt tulnud seda hingeväge edasi kanda ei oska ja ei tahagi", ytles Tõnis Lukas.

Hiie sõbrale esitas tervituslaulu Õie Sarv, kes seto leelole kohaselt lõi laulusõnu käigult juurde. Saalisviibijad tõusid laulu ajal austuse märgiks pysti.

Marju Kõivupuu on ristipuude teemat käsitlenud raamatutes "Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel" 2002 ning "Hinged puhkavad puudes 2009.  2011. aastal ilmus Marju Kõivupuu sulest raamat "101 Eesti pyhapaika". 2006. aastal kaardistas Marju Kõivupuu koos Eestimaa Rohelise Liikumisega ristipuud ning avaldas internetis selle põhjal esialgse kaardi: http://www.roheline.ee/ristipuud/

2011. aastal pälvis Marju Kõivupuu ristipuude kaitsmise eest Maavalla koja tänukirja.

Hiie sõbra aunime võib anda inimesele, yhendusele või asutusele, kelle sihikindla tegevuse tõttu on ajalooline looduslik pyhapaik säilinud või selle seisukord paranenud. Hiie sõbra aunime saaja valib esitatud isikute hulgast välja Maavalla koja, Hiite Maja SA ja EVT Põlisrahvaste SA moodustatud valimiskogu.

Hiie sõbra aunimetus anti tänavu välja viiendat korda. 10221. (2008) aasta Hiie sõber Martin Kivisoo algatas ja toetas igati Muhumaa pyhapaikade uurimist ning kostis kodusaare pyhapaikade eest. 10221. (2008) aasta Noor Hiie sõber Minni Saapar kaardistas põhikooli õpilasena ja innustatuna Metsatöllu kontsertil kõlanud yleskutsest Saaremaa Pihtla valla pyhapaigad. 10222. (2009) aasta Hiie sõbra aunime sai perekond – Lembi Välli, Arvi Sepp ja Toivo Sepp – kes oli kymmekond aastat kaitsnud Palukyla Hiiemäge arutu hävitustöö eest. 10223. (2010) aasta Hiie sõber Mari-Ann Remmel kaitses lagedaksraiumise eest oma koduhiit – Lehmja hiietammikut. 10224. (2011) aasta Hiie sõber Jaanus Hiis peatas mullu oma kodukohas asuva Maardu Hiiemetsa lageraide.

Maavalla koda jagas tunnustamissyndmusel ka tänukirju pyhapaikade uurimisele, väärtustamisele ja kaitsmisele kaasa aidanud ettevõtmiste eest. Riigikogu looduslike pyhapaikade toetusryhma, ansambel Metsatöllu, Eestimaa Looduse Fondi, Valjala põhikooli õpetaja Ester Vaiksaare ning Setomaa Napi kyla rahva teenetega saab tutvuda siin:

Ylesvõtteid Hiie väe syndmuselt