Eestis kehtiva pyhade ja tähtpäevade seaduse järgi on kymne riigipyha ja puhkepäeva sees seitse luterliku kiriku tähtpäeva: suur reede, ylestõusmispyhade 1. pyha, nelipyhade 1. pyha, jaanipäev, jõululaupäev, esimene jõulupyha ja teine jõulupyha, kirjutas Postimehes kunstnik Elo Liiv.
Viimased on teatava kirikliku surve tõttu asendanud meie vanade kommetega seotud leedopäeva ehk suvise pööripäeva ja jõuluaja. Jõuluaeg kestis talvisest pööripäevast ajastaja päevani – looduse järgi uue aasta esimese päevani, mil päev hakkab kukesammu võrra pikemaks minema. See päev kattub tänapäeval luterlaste jõulu esimese pyhaga.
Pyhad praegu
Eesti ametlik pyhadekalender ahistab näiteks õigeusu kogudusi, kes oma tähtpäevi arvestavad Juliuse ehk vana kalendri järgi, kõnelemata maausulistest, taarausulistest, islamiusulistest jm, kellel on hoopis teised usulised tähtpäevad.
Usulises võtmes «riigikiriku»-väline perekond ei saa koolist või töölt vaba päeva, et samaväärse sisukusega oma perele olulisi päevi tähistada kui luterliku kiriku rahvas.
USAs ja mõnes Euroopa riigis on jõutud selles asjas kaugemale – igal inimesel on õigus vastavalt oma usutunnistusele valida näiteks kuus vaba päeva, millest palka maha ei arvata. Peab lootma, et meie riik teeb vastavad muudatused riigipyhade ja puhkepäevade seadusesse ja arvestab sealjuures ka näiteks ateistidega, kelle suurimaks pyhaks võib olla hoopis synnipäev või mõni muu isiklik tähtpäev!
Pyhad vanasti
Eelkristlikul ajajärgul oli meie rahvas looduseusuline, elas looduse seaduste järgi. Yks olulisemaid ja tähelepanuväärsemaid ilminguid looduses on aastaaegade, kuufaaside ning päeva ja öö vaheldumise rytmid.
Rytmilisuses täheldati korda ning selle järgi prooviti oma tegemisi ja toimetusi sättida, et kergem ja õigem elada oleks. Loodusel on oma kalender, mille mõistmiseks ja õppimiseks tekkisid vanasõnad, ytlemised, mõistatused.
Raske on anda vastust, kuidas olulisi syndmusi looduses tähistati. Ysna palju sellest on kogutud muuseumide arhiividesse, kuid siiski on seal teave peamiselt uuemast ajast. On ysna tõenäoline, et meie rahvas elas nii päikese- kui kuukalendri järgi, kuna enamik pyhasid oli seotud liikuvalt kuufaasidega, aga tähistati ka näiteks pööripäevi, mis olid alati yhtedel ja samadel päevadel.
Rusikareegel on, et edendusega seotud tööd ja tegemised tehti kasvaval kuul, ravimise ja kadumisega seotud asjad aga kahaneval kuul, jälgiti ka kõvasid ja pehmeid aegu. Praegune n-ö ametlik rahvakalender ei arvesta kuufaase. Õnneks on pööripäevad kalendrisse pandud õigetele päevadele.
Võib muidugi kysida, mis kasu saab loodusega seotud kalendrist inimene, kes elab linnas ja ei tea lina pikkusest, rääkimata selle taime välimusest?
Elad sa linnas või maal, kuu ja päike mõjutavad meid kõiki. Oled sa linnas või maal, koosned sa ju ikkagi samadest looduslikest ainetest ja seega mõjuvad sulle kõik looduses olevad jõud, ja seda ka olenemata usulisest kuuluvusest.
Looduskalender
Looduskalendriga seonduvat lynka proovib täita Maavalla Koda, kes andis juba 29. korda välja sirvikalendri. Töö käib selles suunas, et saaks välja andma hakata paikkondlikke, vastavale paigale omaste pyhadega sirve ning jõuda enam eelkristliku kalendri tekkimiseni.
Samas, mida kaugemat minevikku pyyame kirjeldada, seda enam jõuame teele, kus mõju avaldavad iga arvaja isiklikud teadmised. Nii on Aleksander Heintalu andnud paaril aastal välja oma kalendrit, kus on pyytud kirja panna vaid kunagistele tšuudidele omast.
Mõlemad on paljus toetunud Mall Hiiemäele, kelle kogutud teostes võib leida nii uuemaid kui ka vanemaid tähistamise päevi ja kombeid.
Arvestamine kõigiga
Inimene, kes meie vanadest tähtpäevadest huvitatud, võiks lugeda ja uurida just omi paikkondlikke pyhasid ja nende tähistamistavasid. Pole vaja importida pyhasid läänest või idast, meil omalgi jätkub neid.
Lõpetuseks soovin, et etnograafia ja meie rahva ajalugu ei muutuks võimulolijate poliitiliseks mänguks. Et me saaksime elada riigis, kus arvestatakse kõigi usuliste ja mitteusuliste kommete tähistamise õigusega.
Kalender
«Eesti kalender 2007/10220»
• Aktaprint 2006
• Kalendris on märgitud riiklikke tähtpäevi ning vanemaid ja uuemaid rahvakalendri pyhasid.
• Kalendri fotod valiti konkursile laekunud 502 töö hulgast.
• Kalendrit jagatakse tasuta Eesti koolide abiturientidele.
Pilt Eesti kalendrist: «Kalavõrgu puhkehetk» autor on Aleksander Kaasik, Postimehe Repro