PYHAD JA KUUMÄRGID
Lyhidalt sirvilaudade koostamispõhimõtetest.
Kaasaegsed sirvilauad on koostatud maarahva muistse puukalenderi eeskujul. Ruunimärkide abil on neil talletatud kolme liiki teavet: 1. pyhad ja tähtpäevad, 2. nädalapäevad ning 3. kuuseisud.
Iga pyha on tähistatud sirvide ylemise põikjoone kohal omaette märgiga. Yhine märk on vaid liugupäevaks ja tuhkapäevaks jagunenud kihlakutel. Ka neli päeva kestvatel jõulupyhadel on yksainus kattev märk.
Pyhade kuupäevad määratakse sirvilaudades samuti kui tavalises kalenderis. Pyhad jagunevad laias laastus kaheks: 1. liikuvateks ja 2. pysivateks pyhadeks.
Pysivate pyhade kuupäev sõltub yksnes päikesekalenderist. Nad on igal aastal yhel ja samal kuupäeval. Erandiks on pekopäev. Kuid sellegi kuupäev määratakse vaid lähtudes päikesekalenderist.
Pysivad pyhad on:
Sydakuu
 14. Korjusepäev
17. Taliharjapäev
Radokuu
 2. Pudrupäev
 9. Luuvalupäev
Urbekuu
 9. Sirgupäev
 20./21. Kevadine pööripäev
 25. Marjapunapäev
Mahlakuu
 14. Kynnipäev
 23. Karjalaskepäev
Lehekuu
 9. Ligupäev
Pärnakuu
21./22. Suvine pööripäev
 23. Leedopäev
Heinakuu
 2. Heinaleedo
 13. Karusepäev
 29. Jakepäev
Põimukuu
 10. Esimene rukkiema päev
 15. Suur rukkiema päev
 24. Viimane rukkiema päev
Sygiskuu
 8. Ussi urgu minemise päev
 Kolmas pyhapäev: pekopäev
22./23. Sygisene pööripäev
 29. kasupäev
Porikuu
 14. Kolletamispäev
Kooljakuu
 2. Hingepäev
 10. Mardipäev
 25. Lambapäev
Jõulukuu
 7. Tõnnipäev
 21/24. Jõulud
 25. Ajastaja päev
Liikuvate pyhade kuupäev sõltub nii päikese- kui kuukalenderist. Arvestuste aluseks on alati päikesekalenderist sõltuv kevadine pööripäev. Kuid õige kuupäeva leidmiseks lähtutakse veel kuuseisudest ning nädalapäevadest.
Liikuvad pyhad on:
 Kihlakud:
Koosnevad kahest päevast: liugupäev ja tuhkapäev.
Kevadisele pööripäevale järgnevast täiskuu pyhapäevast (munapyha) tagasi talve poole seitsmenda nädala teisipäev (tavaliselt noor kuu) ongi liugupäev. Kui aga munadepyha langeb 25. III, lykkub liugupäev nelja nädala võrra edasi.
Eidepäev:
kihlakutest kolm nädalat hiljem kolmapäeval.
 Urbepäev:
Pyhapäev enne munadepyha
 Munapyha:
Täiskuu pyhapäev peale kevadist pööripäeva. Kui see juhtub olema 25. III, siis neli nädalat hiljem.
 Maahengaus:
Munapyhast 40 päeva edasi (alati neljapäev).
 Suvisted:
Pyhapäev seitse nädalat peale munapyha.
Nädalapäevad järjestuvad sirvilaudades kahe põikjoone vahel samuti kui tavalises kalenderis. Iga nädalapäeva jaoks on oma märk.
pyhapäev
esmaspäev
teisipäev
kolmapäev
neljapäev
reede
laupäev
Kuumärgid
on sirvilaudade alumise põikjoone all olevad 8 erinevat märki. Märgid tähistavad nelja kõva ja nelja pehme aja algust. Yhtlasi on tähistatud neli tavapärast kuuseisu. Ymarad märgid tähistavad pehmeid aegasid ning kandilised kõvasid.
 Kuu loomine.
 Kaks päeva peale kuu loomist. Kõva aja algus.
 Esimene veerand. Pehme aja algus.
 Kaks päeva enne täiskuud. Kõva aja algus.
 Täiskuu.
 Kaks päeva peale täiskuud. Pehme aja algus.
 Viimane veerand. Kõva aja algus.
 Kaks päeva enne kuu loomist. Pehme aja algus.
Kõva ja pehme aja algus
Jälgides oma töödes-tegemistes pehmete ja kõvade aegade vaheldumist, tuleks tähele panna kuuseisude vaheldumise kellaaegu. Vastasel juhul võib mõne tööga minna päris rappa.
Noorekuu pehme aeg algab koos teise veerandiga ning vanakuu kõva aeg koos viimase veerandiga. Vanakuu pehme aeg algab ligikaudu 48 tundi enne kuu loomist ning noorekuu kõva aeg 48 tundi pärast kuu loomist. Täiskuu kõva aeg jälle 48 tundi enne ja täiskuu pehme aeg 48 tundi pärast täiskuud.
Pyhadelaupäev
Sirvilauad ei väljenda siiski kõike pyhade ja ajaarvamisega seonduvat. Maarahva pärimuses kuulub pyha(de) hulka ka eelnev poolpäev ehk pyhadelaupäev. See on vajalik möödapääsmatuteks pyhade ettevalmistusteks.
Tarvis on koristada elamine, valmistada piduroogasid, kytta saun ja saunas käia. Nyyd, kus pyhadelaupäeva pidamine pole enam kuigi enesestmõistetav, tuleks seda meelde tuletada ja meeles pidada. Kui pyhal pole tegelikku pyhadelaupäeva, jääb pyha poolikuks.
Ahto Kaasik
ahto.kaasik@maavald.ee
|
