Aastaringi kaheksandal kuul on maakeeli mitmeid nimi: põimukuu, lõikuskuu, lõikusekuu, lõikamise kuu, rukkikuu, rukkikylvikuu, viljakuu, viläkuu, leebäkuu, mädakuu, mädanemiskuu ja karusekuu. Laenatud nimedest käib lisaks augustile põimukuu kohta augusti ja pärtelmeskuu.

Augusti nimi on laenatud vene või saksa keele vahendusel ladina keelest ning on pyhendatud Rooma keiser Augustusele.

Soomlased nimetavad põimukuud ametlikult elokuuks, mis selles seoses tähendab kypse vilja kuud. Sarnaselt Maavallale on Soomes elokuu nimed ka mätäkuu ja kylvökuu.

Maakeelsed kuunimed kõnelevad iseenda eest. Karusekuu tähistab eelkõige põimukuu algusse jäävat kesksuve lõppu. Põim tähendab lõuna pool viljalõikust. Lõikuskuu, rukkikuu, rukkikylvikuu, viljakuu ja leebäkuu märgivad viljalõikuse, talivilja kylvi ja uudseleiva ajakohasust. Mädakuu annab mõista, et käes on aasta kõige pehmem ehk mädam aeg. Kõik läheb kergesti halvaks, mädaneb ja laguneb. Mis väärib hävitamist, hävib nyyd hästi, mis väärib hoidmist, tuleb aga hästi hoida.

Põimukuu toob sygise värve ja hõngu ning sunnib õhtuti õlgu väristama. Lyheneva päevakaarega koos näitab loond raashaaval läheneva sygise märke. Kollaseid lehti saab aina enam. Õhtud on lyhemad ja öötaevas yha kirkam. Nähtavale ilmuv linnutee ennustab eeloleva sygise ja talve ilmasid.

Silmapiiril sähvivad hääletud ja vaevumärgatavad põuavälgud. Sageli rullub aukartust tekitaval myrinal yle taevalae ka päris kõuepilvi.

Põimukuu pyhi

Esimene rukkiema päev, 10.08.
Rukkilõikuse ja tule pyha, mil põllutööd ei tehta. Kaob aovalgus ja öötaevasse ilmub linnutee. Et õhtud jäävad pimedaks, on siitpeale kohane videvikus kodus tuld yles võtta. Samas, tulepäeval tuld ei tehta, tal lastakse puhata. Tuleohu vältimiseks piserdatakse koldesse vett ja pestakse pesu. Kohati on isegi katuseid kastetud.
Esimesest rukkiema päevast pikemalt

Suur rukkiema päev, 15.08.
See on Vadja maarahva kõige pyhama mäe – Kuremäe hiiemäe – pyha. Rukkiemapäeval saavad rukkid enestele ema. Sarnaselt teiste rukkiemapäevadega on nyydki soovitatud kylvata kolm päeva enne ja kolm päeva pärast pyha. Nõnda moodustub seitsmepäevane kylvinädal, mille keskele jääb emapäev, mil põllule ei minda. Kypsetatakse uudseleiba.
Suurest rukkiema päevast pikemalt

Viimane rukkiema päev, 24.08.
Vanarahvas peab päeva esimeseks sygispäevaks ja see tähistab rukkikylvi lõppu. Pääsukesed löövad parvedesse ja saabuvad esimesed hallad. Ussid ja karud jäävad uimaseks. Päeva ilm ennustab ette saabuvat sygist.

Lauritsebe ja pärtmisebe ep tehta põllutööd mitte. Mõnes kylas peetakse neid päivi nii kangest, et keegi ep tohtide põllale minna ega põllalt läbi käia mitte, öeldi Muhus.
Viimasest rukkiema päevast pikemalt

Hallapyha
Hallapyha, seda peeti augustikuu lõpul, selleks, et hallad ei tuleks vara ja ei kylmetaks ära põlluvilju. Ema seletas: ennem olid suured metsad, hallad tulid vara, mõnel aastal juba rukkikylimise ajal. Kyliti tõuvilju ju hilja, sest tehti sõõrdu (alet) ja kytust. Halla puretud kesvast (odrast) suurmaad (tangud) ei pysinud pajas, vaid keesid yle paja ääre välja. Kui  metsad vähenesid, kadusid ka hallad. Minu noorpõlves seda pyha enam ei peetud, ka hallu ei olnud nii vara, peale yhe korra. Seto

Kuu

Kasvava kuu pehme aeg 01.08 - 04.08. (teine veerand).
Täie kuu kõva aeg 04.08. - 08.08 (astronoomiline täiskuu 06.08. kl 03.55).
Vana kuu pehme aeg 08.08. - 13.08. (kolmas veerand).
Vana kuu kõva aeg 13.08. - 18.08. (neljas veerand).
Kadukuu aeg 18.08. - 22.08. (kuu loomine 20.08. kl 13.03).
Noore kuu kõva aeg 22.08. – 27.08. (esimene veerand).
Kasvava kuu pehme aeg 27.08 - 02.09. (teine veerand)

Kaduneljapäev (mis jääks kaduaja neljapäevale) on 20.08. Nõrgem kaduneljapäev on 17.08. (neljanda veerandi neljas päev)

Edendavateks ettevõtmisteks sobib kõva aeg ja toetavalt mõjuvad paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.

Kasutatud kirjandus

Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.

Hiiemäe, Mall 1984. Eesti rahvakalender III.

Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.

Kaasik, Mana; Kaasik, Ahto; Uueni, Mae; Kütt, Auli 2008. Maavalla kalender 10222 (2009).

Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.

Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.

Kuva: 13. sajandi esimesel poolel Taani hindamise raamatus märgitud Võrkla Salumägi on yks esimesi kirjasõnas mainitud Maavalla hiisi. Millegipärast on yks tuntud mobiilifirma ehitanud põlisrahva pyhapaika oma sidemasti. Pria toetusel ronib viljapõld yha kõrgemale hiiemäele.

Esilehe kuva: Saagi ootuses. Remo Savisaar

Maavalla koda