19.11.10224 (2011) Selgusid Hiite kuvavõistluse võitjad
Laupäeval, 19.11. Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissyndmusel kuulutati välja kuvavõistluse Maavalla hiied 10224 võitjad ning jagati auhindu. Peaauhinna võitis Tartu ylikooli farmaatsia instituudi dotsendi Ain Raali ylesvõte Palivere hiiepuuvalvurid. Noorte peaauhinna pälvis Tartu Kesklinna Kooli 7. b klassi õpilase Kiur Kaasiku ylesvõte Saula Siniallikast.
Võistlust ja võidutöid tutvustas hindamiskogu liige Sulev Oll. Autasud andsid yle Hiite Maja sihtasutuse nõukogu esimees Madis Arras ja Maavalla koja juhatuse liige Kaja Toikka.
Peaauhinna võitja sai autasuks 300 eurot; laste esikoha võitja fotoaparaadi Canon. Kokku anti välja 15 auhinda, mille hulgas olid ka ajaloolise Võromaa, Virumaa, saarte ning Muinsuskaitseameti eriauhinnad. Pea- ja eriauhindade vahel läheb jagamisele Uma Lehe aastatellimus ja särk, Loodusesõbra 3 aastatellimust, Eesti Looduse 3 aastatellimust, Maalehe aastatellimus, Maakodu aastatellimus, Ratsaretk Tihuse turismitalus, Lahemaa Tervisekooli pärimusmeditsiini koolituse kinkekaart, raamatuid ja meeneid.
Võidupildid valis välja hindamiskogu koosseisus: kunstnik Epp Margna, loodusfotograaf Arne Ader, Maalehe ajakirjanik Sulev Oll ning Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia õppejõud Toomas Kalve.
Auhinnad panid välja: Kehrwieder kohvikud, Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet, Võro Instituut, Saare Foto, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Tihuse turismitalu, Lahemaa Tervisekool, Uma Leht, Siseministeerium ja Maavalla koda.
Tänavu neljandat korda toimunud Hiite kuvavõistluse eesmärk on väärtustada ning jäädvustada ajaloolisi looduslikke pyhapaikasid ja nendega seotud tavasid ning nendega seotud vaimset pärandit.
Võistluse korraldas Maavalla koda koostöös Tartu ylikooli ja Hiite Maja sihtasutusega. Võistlus toimub ka järgmisel aastal.
Võitjad ja võidutööd
Peaauhind: Palivere hiiepuuvalvurid
AIN RAAL
Palivere Hiiekynnapuu Läänemaal Taebla valla Allikmaa kylas
Põline hiiepuu pakub omapärast vormimängu. Tundub justkui oleks kynnapuu elavate olevuste poolt oma kaitse alla võetud. Olgu nendeks valvuriteks siis keegi vana naine või hoopiski loomaohtu tegelane.
Noorte peaauhind: Siniallikas
KIUR KAASIK
Harjumaal Kose kihelkonna Saula kyla Siniallika hiies
Puude eriauhind: Tamme-Lauri tamm
HENDRIK RELVE
Võrumaal Urvastes kihelkonna Urvaste kylas
Selles tyves asuvat tulehaldjas Laurits.
Kivide eriauhind: Ussikivi annid
VIRVE ÕUNAPUU
Harjumaal, Hageri kihelkonnas, Saku vallas Tõdva-Nabala tee ääres
Hageri kihelkonna piire avastamas käies sattusime seltskonnaga Ussikivi juurde, kus juba enne meid ande näha oli. Puhastasime teda veidi rohu seest nähtavale, andsime anniks mõned myndid ja vett juua. Hetkeks oli vaikus. Seejärel hakkas hiis helisema. See oli väga salapärane heli, nagu keegi mängiks mõnda vana (vile?)pilli. Me kõik kuulsime seda inimtyhjas paigas. Siis saabus vaikus ja mõni minut hiljem, vihm. Kauaoodatud vihm, sest juba yle nädala oli valitsenud yle 30 kraadi kuumust. Vapustav elamus oli.
Veekogude eriauhind: Emaläte
ARVI RUNGI
Tartumaal, Võnnu kihelkonnas Põlva valla Taevaskoja kylas
Tavaliselt satub Taevaskotta tulija Emalätte juurde esimesena. Oma esimesest Taevaskoja kylastusest pole mälestust Emalättest säilinud. Kyllap jätsid toona Pärnu poisikesele sygavama mulje kõrged liivakivikaldad, millest on siiani säilinud mälupildid. Kyll aga mäletam Emalätet ja sealt joodud karastavat vett oma teisel käigul Taevaskotta 36 aastat tagasi. Sellest ajast alates on igal Taevaskojas käigul saanud imetleda Emalätte koobast ja võetud lonks tema kosutavat vett. Eriti kaunis on Emaläte talvel, kui teda ehib härmatis, või jõuluõhtu hämaruses, kui kohalikud elanikud on seal kyynlad syydanud. Aeg-ajalt näeb Emalätte juures ka sinna jäetud ohvriande.
Kaitstavate liikide eriauhind: Põlisilu
TIINA SULG
Kiigeoru hiiesalu looduskaitsealused kynnapuud
Tartumaal, Võnnu kihelkonnas, Haaslava valla Koke kyla Kiipuse talus
„Kunagi 1930.-aastatel oli suur Tartu ärimees Jänes tahtnud Kiipuse talu maid ära osta, et hiie kohale Järvselja jahilossi sarnane loss ehitada. Peremees polnud põhimõtte pärast myynud ja nõnda on see hiis tänini alles jäänud.”
Andide eriauhind: Hiiepärn
MANA KAASIK
Ilumäe Hiieniinepuu, Ilumäe kyla, Torvastvere (Kadrina) kihelkond Virumaal
Hiietavade eriauhind: Murepilved Palukyla hiiemäe kohal
HEIKI MAIBERG
Vana-Harjumaal Rapla kihelkonnas Kehtna valla Palukylas
10223. aasta kooljakuus tulid Härjapea koja eestvedamisel Palukyla hiiemäele kokku inimesed, kel mure hiiemäe tuleviku pärast.
Hiie valu eriauhind ning Muinsuskaitseameti äramärgitud töö: Vara ohvritamm
MANA KAASIK
Kõrenduse (Maarja-Magdaleena) kihelkond, Kuusiku kyla. Tamme kõrval seisab Vara Brigitta kirik, mis rajati looduslikku pyhapaika 19. sajandil. Läheduses on ka vana kalmistu.
Saarte eriauhind: Saastna Nõiamänd
AIN RAAL
Saastna nõiamänd. Läänemaa, Lihula vald, Saastna kyla
Saarte tööde nõrkuse tõttu otsustati määrata see auhind lähimale väärt tööle.
Saastna nõiamänd on väljapaistev pyhapuu kahel põhjusel. H. Relve andmetel (Põlispuud, 2003) mähiti aastakymneid tagasi umbes taskuräti suuruste riidenartsude sisse soola, raha, villa, lõnga vm ning nartsud löödi puu kylge sepa valmistatud naeltega. Relve tuvastas 2002. a puus õige mitmeid naelapäid. Praeguseks on aeg oma töö teinud, minul õnnestus leida ja pildile pyyda vaid yks naelapea. Teiseks, Saastna mänd on pärimuse kohaselt raviva toimega puu. Sellega olevat vanasti koeranaelu ja teisi nahahaigusi arstitud. Siit põhjus, miks kohalikud on puud koerapoomise männiks nimetanud.
Virumaa eriauhind: Silmaallikas
MANA KAASIK
Mahu (Viru-Nigula) kihelkond, Samma kyla.
Tammealuse hiie Silma-, Ravi- ehk Parandusveeallikas.
Vana Võromaa eriauhind: Neitsikoopa vaim
MALL VÄRVA
Tartumaal, Võnnu kihelkonnas Põlva valla Taevaskoja kylas
Lugesin Looduskalendrist hiljuti Kristel Vilbaste lugu, kuidas yhel täiskuuööl kuuldus Taevaskoja Neitsikoopast neitsi kumedat laulu. Hiljem selgunud siiski, et koopas on end sisse seadnud armunud tuvipaar. Käin pea igal aastal paar korda Taevaskojas. Tajun seal lähedust esivanematega ja maailmaga. 27.10.2011 oli eriliselt kaunis päev. Päike paistis, tuult polnud. Oli nõnda vaikne, et võis kuulda iga yksiku puulehe langemist. Neitsikoopast kostus tuvide tiivasahinat ja häälitsusi. Jäin kuulatama. Korraga lendas yks hele tuvi koopas ylespoole. Oli nõiduslik hetk. Just nagu koobast valvava neitsi hing oleks märku andnud, et ta ikka veel kohal on.
Muinsuskaitseameti koolinoorte eriauhind, I koht: Siniallikas
MANA KAASIK
Harjumaal Kose kihelkonna Saula kyla Siniallika hiies
Muinsuskaitseameti koolinoorte eriauhind, II koht: Kiigeoru hiiepuu
KIUR KAASIK
Tartumaal, Võnnu kihelkonnas, Haaslava valla Koke kylas
Kiigeoru hiie mitmesaja aastane puu murdus paari aasta eest.
Muinsuskaitseameti koolinoorte eriauhind, III koht: Kuldne puu
THERE-LIISE AASMA
Tärkma ohvritamm, Hiiumaal Emmaste kihelkonnas, Emmaste valla Tärkma kylas
---
21.10.10224 (2011) Muinsuskaitseamet kutsub koolinoori koolivaheajal looduslikke pyhapaiku pildistama
Muinsuskaitseamet kutsub algaval koolivaheajal kõiki koolinoori pildistama Eestis asuvaid pyhapaiku ja osalema oma ylesvõtetega fotovõistlusel, mida korraldab Maavalla koda koos Muinsuskaitseameti, Taru ylikooli, Hiite Maja SA, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Oodatud on ylesvõtted hiitest, pyhadest puudest, allikatest, kividest, ristipuudest ja teistest pyhadest looduspaikadest. Kui jääte oma valikutes hätta, siis võtke yhendust oma maakonna inspektoriga, kes teid meelsasti juhendab. Oma maakonna inspektori kontaktid leiate Muinsuskaitseameti kodulehelt: http://www.muinas.ee/meie/kontaktandmed
Pilti võib teha pyhapaika toodud andidest ja raviesemetest, inimestest pyhapaigas jõudu kogumas, ande jätmas, ravimas, tuld tegemas, nõu pidamas jm ajaloolisi tavasid järgimas. Kurvema poole pealt võib pildile pyyda pyhapaigas toimuvat reostamist, hävitustööd ja selle jälgi.
Võistlusel osalejaid ootab lisaks peaauhinnale hulk eriauhindu parimale puu, kivi, veekogu, kaitstava liigi, andide, hiietavade, hiie valu, Vana-Võromaa, saarte ning Virumaa pyhapaiga ylesvõttele.
Muinsuskaitseamet paneb välja auhinna koolinoorte kolmele parimale ylesvõttele muinsuskaitsealusest looduslikust pyhapaigast. Auhinnaks on tänukiri ja kaunis muinsuskaitseteemaline raamat Eestis kaardistatud elmaväärtustest.
Head pildistamist!
Võistluse tulemused kuulutatakse välja ja auhinnad antakse kätte 19.11.2011 Tartus toimuval Hiie väe syndmusel.
Pilte saab yles laadida porikuu lõpuni (31.10). Võistlustingimused ja seni laekunud fotod on nähtavad aadressil: http://www2.maavald.ee/pildid/
Samasse saab yles laadida ka oma võistlustöö.
Tänavu anti eesti keeles välja Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) juhend "Looduslikud pyhapaigad. Juhend kaitsealade valitsejatele".
Juhendi kohaselt on looduslikud pyhapaigad inimkonna vanimad kaitsealad, kus loodust on kaitstud ja tuleb edaspidigi kaitsta põlisrahva usundist ja tavadest lähtudes. Eesti Vabariik kiitis juhendi heaks 2008. aastal ning sellega saab tutvuda siin:
http://www.maavald.ee/failid/IUCN_SNS_Estonia.pdf
Kuva: Roostallikas Tammealuse hiies, Mana Kaasik. 10221. a Hiite kuvavõistluse noorte yks võidutöid
---
15.10.10224 (2011) Hiite kuvavõistlus kestab porikuu lõpuni
Porikuu lõpuni on võimalik saata Maavalla hiite kuvavõistlusele hiite ja teiste looduslike pyhapaikade ylesvõtteid.
Lisaks peaauhinnale ootab väljajagamist hulk eriauhindu ryhmades: puu, kivi, veekogu, kaitstavad liigid, annid, hiietavad ning hiie valu.
Noorte (kuni 16aastaste) peaauhinna paneb välja Haridus- ja Teadusministeerium. Muinsuskaitseamet autasustab tänavu parimat pilti, millel õpilane või yliõpilane on jäädvustanud kultuurimälestisena kaitstava (muinsuskaitsealuse) loodusliku pyhapaiga. Võro Instituut paneb taas välja auhinna parimale Vana-Võromaa pyhapaiga kuvale.
Kuvavõistluse hindamiskogusse kuuluvad loonakuvaja Arne Ader, taidur Epp Margna, Maalehe ajakirjanik Sulev Oll ning Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia õppejõud Toomas Kalve.
Võitjaid autasustatakse 19.11. Tartus Eesti kirjandusmuuseumis toimuval Hiie väe tunnustamissyndmusel.
Tutvu võistluse tingimustega, vaata seni saadetud ylesvõtteid ning laadi yles enda tehtud kuvad ajaloolistest looduslikest pyhapaikadest http://www2.maavald.ee/pildid/
Kuva: Helme ohvriallikas, Toomas Koitmäe
---
26.08.10224 (2011) Pyhapaigad ootavad pildistajaid
Ees ootava suvise nädalavahetuse veetmiseks on põnev ja elamusipakkuv võimalus esivanemate pyhapaikade kylastamine ja pildistamine. Toimumas on hiite kuvavõistlus "Maavalla hiied 10224".
Maavalla koda ootab ylesvõtteid ajaloolistest maausulistest pyhapaikadest, milleks võivad olla hiied, yksikud pyhad puud, allikad, kivid, ristipuud jm pyhad looduspaigad. Pilti võib teha pyhapaika toodud andidest ja raviesemetest, inimestest pyhapaigas jõudu kogumas, ande jätmas, ravimas, tuld tegemas, nõu pidamas jm ajaloolisi tavasid järgimas. Kurvema poole pealt võib pildile pyyda pyhapaigas toimuvat reostamist, hävitustööd ja selle jälgi.
Võistlusel osalejaid ootab lisaks peaauhinnale hulk eriauhindu parimale puu, kivi, veekogu, kaitstava liigi, andide, hiietavade, hiie valu, Vana-Võromaa, saarte ning Virumaa pyhapaiga ylesvõttele.
Noorte eriauhinna paneb välja Haridus- ja Teadusministeerium. Muinsuskaitseamet aga tunnustab ylesvõtet, millel õpilane või yliõpilane on jäädvustanud kultuurimälestisena kaitstava (muinsuskaitsealuse) loodusliku pyhapaiga.
Võistluse peatoetaja on Kehrwiederi kohvikukett. Lisaks panevad auhindu välja Võro Instituut, Maaleht, Maakodu, Eesti Loodus, Loodusesõber, Uma Leht, Roheline värav, Tihuse hobuturismitalu, Saare Foto ja Lahemaa Tervisekool.
Kuvasid saab yles laadida porikuu lõpuni (31.10). Võistluse tulemused kuulutatakse välja ja auhinnad antakse kätte 19.11. Tartus toimuval Hiie väes syndmusel.
Kuvavõistlus toimub koostöös Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Rahvusringhäälinguga.
Lisateavet
Hiite kuvavõistlus toimub neljandat aastat järjest. Eelmisel aastal võitis võistluse Hendrik Relve ylesvõte Tõrenurme hiiepärnast
Mis on ajaloolised looduslikud pyhapaigad?
Algselt loodusliku ilmega paigad ja maa-alad, mida meie esivanemad on kasutanud juba enne 20. sajandit palvetamiseks, andide toomiseks, ravimiseks jt maausulisteks toiminguteks on ajaloolised looduslikud pyhapaigad.
Mis on Maavald?
Maavallaks on maarahvas nimetanud oma kodumaad. Lisaks Eesti vabariigi maa-alale hõlmab Maavald praegu Venemaal asuvaid Vadja ja Seto alasid ning Põhja-Lätis asuvaid põliseid maarahva kyli. Maavalla koda yhendab maarahva põlise loonausu kodasid.
Mis on 10224?
Maavalla-keskne ajaarvamine lähtub peale jääaega toimunud Billingeni murrangust, millega Läänemeremaade kohal laiunud jääpaisjärv murdis 10224 aastat tagasi endale tee ilmamerre ning vabastas suure osa meie maismaast. Ligikaudu sama vana on ka meie rahva lugu.
Võistluse tingimused ja lisateavet pyhapaikadest
23.04.10224 (2011) Algab Maavalla hiite kuvavõistlus 10224
Maavalla koda kuulutab välja kuvavõistluse “Maavalla hiied 10224”
Neljandat korda toimuva võistlusega soovitakse jäädvustada meie rahva looduslike pyhapaikade ilu ja valu ning suunata inimesi märkama esivanemate väekohtade väärtusi. Hiied, yksikud pyhad puud, kivid, allikad, ristipuud ja muud looduslikud pyhapaigad on meie vanimad looduskaitsealad ja pyhamud. Seal on põimunud meie maa ja rahva lugu ja vägi. Märkamist vajab seegi, kuidas inimene pyhapaiku hoiab ja kasutab, olgu siis esivanemate heade tavade vaimus või hoopis teadmatult ja vääriti.
Osalejad
Osalema on oodatud kõik inimesed sõltumata vanusest.
Mida jäädvustada?
Pildil võivad olla ajaloolised looduslikud pyhapaigad: hiied, yksikud pyhad puud, allikad, kivid ja ristipuud. Pilti võib teha pyhapaika toodud andidest ja raviesemetest, inimestest pyhapaigas jõudu kogumas, ande jätmas, ravimas, tuld tegemas, nõu pidamas jm ajaloolisi tavasid järgimas. Kurvema poole pealt võib pildile pyyda pyhapaigas toimuvat reostamist, hävitustööd ja selle jälgi.
Jäädvustatud paik või ese peab olema äratuntav.
Millised peavad ylesvõtted olema?
Arvesse lähevad vaid digifotod, mille pikem kylg on vähemalt 3000-piksline (noortel võib olla ka 2000-piksline). Kuvad peavad olema jpg-formaadis.
Pildifail peab olema nimetatud järgmiselt: autorinimi_pildinimi.laiend (näiteks: KaurKyyp_Hiiekivi1.jpg).
Iga osaleja võib saata kuni kymme pilti.
Pildi saatmine
Võistlustöid saab yles laadida aadressil http://www2.maavald.ee/pildid/?tee=upload
Pildi yleslaadimiskeskkonnas tuleb täita kõik väljad, samuti lisada pildi saamise lugu (paigast teadasaamine, selle otsimine ja pildi tegemine), samuti koha lugu või lood, millest selgub, et tegemist on just nimelt ajaloolise pyhapaigaga. Oluline on ka viide teabeallikale (inimene, kirjandus, internet vm).
Tähtajad
Kuvasid saab yles laadida porikuu lõpuni (31.10). Võistluse tulemused kuulutatakse välja ja auhinnad antakse kätte 19.11.2011 Tartus toimuval Hiie väes syndmusel.
Auhinnad
Peaauhinna saav kuva valitakse välja kõikide võistlustööde hulgast.
Noorte (kuni 16aastaste) peaauhinna paneb välja Haridus- ja Teadusministeerium.
Eriauhinnad antakse järgmistes ryhmades: puu, kivi, veekogu, kaitstavad liigid, annid, hiietavad ning hiie valu.
Muinsuskaitseamet paneb tänavu välja eriauhinna pildile, millel õpilane või üliõpilane on jäädvustanud kultuurimälestisena kaitstava (muinsuskaitsealuse) loodusliku pühapaiga. Autor, kes sellele auhinnale soovib kandideerida, peab yleslaadimisel märkima selgitusse, "õpilane" või "üliõpilane".
Võro Instituut paneb välja auhinna parimale Vana-Võromaa pyhapaiga kuvale.
Kuvavõistlus toimub koostöös Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Rahvusringhäälinguga
Lisateavet
Mis on ajaloolised looduslikud pyhapaigad?
Algselt loodusliku ilmega paigad ja maa-alad, mida meie esivanemad on kasutanud juba enne 20. sajandit palvetamiseks, andide toomiseks, ravimiseks jt maausulisteks toiminguteks on ajaloolised looduslikud pyhapaigad.
Mis on Maavald?
Maavallaks on maarahvas nimetanud oma kodumaad. Lisaks Eesti vabariigi maa-alale hõlmab Maavald praegu Venemaal asuvaid Vadja- ja Seto alasid ning Põhja-Lätis asuvaid põliseid maarahva kyli. Maavalla koda yhendab maarahva põlise loonausu kodasid.
Mis on 10224?
Maavalla-keskne ajaarvamine lähtub peale jääaega toimunud Billingeni murrangust, millega Läänemeremaade kohal laiunud jääpaisjärv murdis 10224 aastat tagasi endale tee ilmamerre ning vabastas suure osa meie maismaast. Ligikaudu sama vana on ka meie rahva lugu.
Pyhapaikadest Maavalla koja kodulehel
Pyhapaika kylastades järgi häid tavasid
koda [at] maavald.ee, tel 5668 6892
Kuva: Eelmise aasta hiite kuvavõistluse võitis Hendrik Relve kuva Tõrenurme
VÕISTLUST TOETAVAD
Kehrwieder, Loodusesõber, Maaleht, Eesti Loodus, Maakodu, Uma Leht, Roheline Värav, Tihuse hobuturismitalu, lAHEMAA tERVISEKOOL, Digitaalmeedia OÜ
Hiite Maja SA, Võro Instituut, Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeeium, Muinsuskaitseamet