[text]
Täna on

t_maardu.gifMuinsuskaitseamet teatas, et keeldub arheoloogiamälestiseks tunnistatud Maardu hiiemetsa piire laiendamast, kuna amet tegelevat yksnes inimtegevuse tulemusel tekkinud materiaalse kultuuripärandi säilitamise ja kaitsega. Ometigi jäeti jätkuvalt kaitse alla hiiemetsa 6,2 hektari suurune ala, kus pole samuti tuvastatud materiaalset kultuuripärandit.

Õigupoolest keeldus Muinsuskaitseamet hiie piiride ennistamisest. Nõukogude ajast alates kaitse all olnud ja ka põhikaardile kantud ohvrihiie piire vähendas amet metsamajandusega tegeleva OÜ Eremka algatusel alles 2011. a alguses. Sellele järgnenud lageraide käigus jõuti hävitada kolm hektarit haruldast hiie-sanglepikut, enne kui kohalike elanike ning avalikkuse pahameel kuriteo peatas.

t_MAARDU.gifKaitsealuse hiie piire vähendas muinsuskaitseametnik, kellel puudus selleks sisuline pädevus. Just sellisteks puhkudeks loodud Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade ekspertkomisjoni ja muid eksperte ei kaasatud ning ei teavitatud ka kohalikke elanikke ega muid huviryhmi. Yhtlasi rikuti jämedalt haldusmenetluse reegleid.

Mullu lehekuus esitas Muinsuskaitseameti looduslike pyhapaikade ekspertkomisjon ametile põhjendatud ettepaneku kaitsealuse Maardu hiiemetsa piiride laiendamiseks 75 hektarini. Ettepaneku läbivaatamiseks kehtestas amet esitatud piirides kuueks kuuks ajutise kaitse. Selle asemel, et oma viga tunnistada, enda volitusi ja pädevust yletanud ametnikku karistada ning viga parandada, asus amet ringkaitsesse nagu sellistel puhkudel varemgi. Saadud aega kasutati ettekäänete otsimiseks, mille abil vaidlustada ekspertyhma seisukohti ning õigustada ametniku eksimust.

Hiiemetsa ryystamiseks loodi eeldused juba 2010. aastal, kui riigiametid lubasid riigi omandis oleva ning Rebala muinsuskaitsealal asuva hiie metsafirmal erastada. Kuigi OÜ Eremka väitis hiljem, et ei teadnud kultuurimälestise olemasolust, ei vabasta see maaomanikku mälestise kaitseks seatavatest piirangutest ega ka mitte kõlbelisest ja inimlikust käitumisest pühapaiga suhtes. Sellises olukorras on nii ettevõtte kui ka avalikkuse huve silmas pidades kindlasti ainsaks sobivaks lahenduseks hiie taasriigistamine. Seda enam, et see raha ei tule mitte maksumaksja taskust, vaid tegemist on maa myygihinna tagasimaksega ostjale.

Muinsuskaitseamet on looduslike pühapaikade kaitsel sattunud kõlbluse ja avaliku huviga vastuollu ka korduvalt varem. Näiteks on palju tyli tekitanud Kunda ja Palukyla hiiemäe arendustega seotud kohtuvaidlused ajendatud sellest, et amet on asunud arendaja poolele. Amet tõlgendab muinsuskaitseseadust meelevaldselt kitsalt. Riik on pannud Muinsuskaitseametile kohustuse kaitsta avalikes huvides igasugust kultuuripärandit ning ka ameti arengukava näeb ette materiaalse ning vaimse kultuuripärandi kaitsmise. Looduslike pühapaikade puhul on aga seni arvestataud yksnes seal asuva võimaliku ainelise elmapärandiga. Kuuldavasti pole paljud muinsuskaitseametnikud siiski sellise suhtumisega rahul ning vanameelse raiumipoliitika esindajad on selges vähemuses.

2008. aastal kiitis Eesti riik heaks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) juhendi, mis käsitleb looduslikke pyhapaikasid põlisrahva looduskaitsealadena, mida tuleb kaitsta ajaloolisi tavasid järgides.

Vaata lisaks:

Loodusesõber kirjutab Maardu Hiiemetsa kaitsmisest
http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=93&id=4533&op=lugu

Selle aasta Hiie sõbraks pärjati Maardu Hiiemetsa kaitsja Jaanus Hiis
http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=93&id=4505&op=lugu

Sanglepahiis on haruldus
http://www.epl.ee/news/eesti/sanglepahiis-on-haruldus.d?id=51299614

Kogu Maardu hiiemets võeti ajutise kaitse alla
http://www.epl.ee/news/eesti/kogu-maardu-hiiemets-voeti-ajutise-kaitse-alla.d?id=51299613

Maardu hiiemetsa raiumine on ajutiselt peatatud
http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=93&id=4314&op=lugu

Tallinna lähedal asuv Maardu hiis sattus lageraie ohvriks
http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=93&id=4312&op=lugu

Kuvad:

1. Lageraielank Maardu hiies

2. 2002. a ja ka varasemale Eesti põhikaardile on kantud Maardu ohvrihiie tähis kohas, mille Muinsuskaitseamet lubas eelmisel aastal lagedaks raiuda. Hiiest põhjas ja lõunas asuvad Hiie-nimelised talud. Kaitse alla jäetud hiietukk asub Maardu mõisast vahetult läänes. Maa-amet