Tänane kynnipäev tähistab suvise tööpoolaasta ja kynniaja algust. Kui päris kynnitöö jaoks on põld veel jääs või lumine, peab põllumees kynnipäeval kasvõi yhe vao kyndma, siis lumi sulab hästi ja saak tuleb hea.

Kynnipäeval tuleks tõusta enne päevatõusu, et olla suvi läbi virk ja tubli. Kyndjat kastetakse põllule minnes või sealt tulles veega ja talle antakse kõvaks keedetud muna. Ka muid esimese töö tegijaid on kastetud, et neid õnnistada ja anda neile head tervist.

Teiselpool aastaringi seisab kynnipäeva vastas kolletamispäev (14.10.), mis alustab talvist poolaastat. Mõlemad tähtpäevad kuuluvad meie muistsesse kalendrisse. Erinevalt paljudest teistest muistseist pyhist pole nende kahe kylge poogitud yhtegi kirikupyha.

Nõnda siis alustame kynnipäeval töise suvepoolaastaga. Kynnipäeva võiksid tähtsaks pidada ka aiamaapidajad ja yldse kõik, kellel tegemist suvise hooajalise tööga. Oleks tore, kui kastmise või valamise taig tuleks taas kombeks. Ykskõik kas inimene läheb põllule või alustab mõnd muud tööd, tervist ja virkust on vaja kõigil. Ja mis saab olla toredam, kui jagada seda esivanemate kombel.

Pilt: Roheline Värav

Kynnipäeva pärimust

Maavalla Koda