Alanud põimukuu toob sygise värve ja hõngu ning sunnib õhtuti õlgu väristama.

Põim tähendab lõuna pool viljalõikust. Eelmisel aastal kylvatud talivili ootab lõikust ja uus kylvamist. Meie toidulaua täidavad kõikvõimalikud värsked viljad.

Lyheneva päevakaarega koos näitab loond raashaaval läheneva sygise märke. Õhtud on lyhemad ja öötaevas yha kirkam. Nähtavale ilmuv linnutee ennustab eeloleva sygise ja talve ilmasid.

Silmapiiril sähvivad hääletud põuavälgud, mida paljud inimesed ei oska märgata. Sageli rullub aukartust tekitaval myrinal yle taevalae ka päris kõuepilvi.

Käes on aasta kõige pehmem ehk mädam aeg. Kõik läheb kergesti halvaks, mädaneb ja laguneb. Mis väärib hoidmist, tuleb hästi hoida.

Põimukuud on maakeeles kutsutud ka lõikuskuuks, viljakuuks, rukki(kylvi)kuuks, leebäkuuks, mädakuuks ja  mädanemiskuuks. Selle kuu võõrsilt laenatud nimi on siis august.

Põimukuu pyhi

Esimene rukkiema päev, 10.08.
See on rukkilõikuse ja tule pyha, mil põllutööd ei tehta. Kaob aovalgus ja öötaevasse ilmub linnutee. Et õhtud jäävad pimedaks, on siitpeale kohane videvikus kodus tuld yles võtta. Samas, tulepäeval tuld ei tehta, tal lastakse puhata. Tuleohu vältimiseks piserdatakse koldesse vett ja pestakse pesu. Kohati on isegi katuseid kastetud.
Esimesest rukkiemapäevast pikemalt

Suur rukkiema päev, 15.08.
Vadja maarahva kõige pyhama mäe – Kuremäe hiiemäe – pyha.
Rukkiemapäeval saavad rukkid enestele ema. Sarnaselt teiste rukkiemapäevadega on nyydki soovitatud kylvata kolm päeva enne ja kolm päeva pärast pyha. Nõnda moodustub seitsmepäevane kylvinädal, mille keskele jääb emapäev, mil põllule ei minda. Kypsetatakse uudseleiba.
Suurest rukkiemapäevast pikemalt

Viimane rukkiema päev, 24.08.
Vanarahvas peab viimast rukkiemapäeva esimeseks sygispäevaks ja see tähistab rukkikylvi lõppu. Pääsukesed löövad parvedesse ja saabuvad esimesed hallad. Ussid ja karud jäävad uimaseks. Päeva ilm ennustab ette saabuvat sygist.

Lauritsebe ja pärtmisebe eo tehta põllutööd mitte. Mõnes kylas peetakse neid päevi nii kangest, et eegi ep tohtide põllale minna ega põllalt läbi käia mitte, öeldi Muhus.
Viimasest rukkiemapäevast pikemalt

Hallapyha
Hallapyha, seda peeti augustikuu lõpul, selleks, et hallad ei tuleks vara ja ei kylmetaks ära põlluvilju. Ema seletas: ennem olid suured metsad, hallad tulid vara, mõnel aastal juba rukkikylimise ajal. Kyliti tõuvilju ju hilja, sest tehti sõõrdu (alet) ja kytust. Halla puretud kesvast (odrast) suurmaad (tangud) ei pysinud pajas, vaid keesid yle paja ääre välja. Kui  metsad vähenesid, kadusid ka hallad. Minu noorpõlves seda pyha enam ei peetud, ka hallu ei olnud nii vara, peale yhe korra.
Setu

Kasutatud kirjandus:

Auli Kütt, Ahto Kaasik. Maavalla kalender 10221 (2008)

Mall Hiiemäe. Päiv ei ole päiväle veli. Lõunaeesti kalendripärimus. 2006.

Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender V, 1991

Pilt: Mana Kaasik

Maavalla koda