[text]
Täna on

Jõule peavad paljud rahvad. Peavad õige mitmel ajal, põhjusel ja moel. Eestiski tähistab iidne jõulude sõna erinevaid pyhi, kuid vaid yks neist on oma ja põline.

Meie oma jõulud algavad täna, 21.12. õhtul, mil päike jääb kolmeks päevaks pessa. On talvine pööriaeg, aasta pimedaim aeg enne uue päikeseaasta algust. Jõulud pole midagi myytilist ega kokkuleppelist. 25.12. pöörab Maa oma põhjapoolkera peale pimenevat poolaastat esimest korda taas raaskue päikese poole. Selle syndmuse järel tuleb iga päevaga valgust juurde, aeg läheb sooja ja kosutava kevade ning suve poole.

Esivanemad on pidanud jõule väga tähtsaks ja on hoidnud jõulutavasid hoolega. Sestap olid veel sajakonna aasta eest jõulud eestlaste kommetes ja uskumustes eelkõige maausulised pyhad.

Maarahva põline jõulukombestik on väga rikkalik ja paikkonniti erinevgi. Kuid on asju, mis on Maavallas yldised ja võiks öelda, et isegi põhilised. Asju, ilma milleta jõulud pole meie jõulud.

Väike jõulu-meelespea

21.12. on jõulude ettevalmistuspäev. Suurima hoolikusega koristatakse majapidamine, valmistatakse suuremad jõuluroad ja pannakse yles jõuluohutised – krässid, kroonid, hällid jms. Piiratakse kodu ja tehakse ustele, akendele, väravatele (tänapäeval ka arvutiekraanidele ja telekatele) kaitsvad jõuluristid.
21.12. õhtul tulevad jõulud. Tulevad ka esivanemate hinged ja on koos omastega uue aastani. Seepärast hoitakse kuni uue aastani ööd-päevad toit laual ja tuluke põlemas. Pyytakse öö läbi yleval olla.

22. – 24.12. pysitakse kodus, syyakse-juuakse rikkalikult (mis ei pea tähendama ylesöömist ja purjujoomist), mängitakse pere keskis ja puhatakse.

24.12. on (päikese)aasta viimane päev. Keskpäeva paiku käiakse saunas. Õhtul piiratakse taas majapidamine. Ollakse hommikuni yleval ja syyakse 7, 9 või 12 korda. Uue päeva hakul tuuakse värsket vett, pannakse sellesse sysi, nuga ja hõberaha ning pestakse nägu.

25.12. on uus-aasta. Kylla on oodatud mehed.

Jõulud kestavad edasi veel hulk päeavi ja haaravad endasse ka ametliku aastavahetuse. Viimaseks jõulupäevaks (jõuluemapäev) peetakse 17.01. olevat taliharja. Ysna sageli nimetatakse isegi 02.02. (pudrupäev) viimaseks jõulupyhaks.

Jõuludest pikemalt


Maavalla koda