[text]
Täna on

t_MaesuitsuRadokuu.gifAasta teine kuu kannab maakeeles mitmeid nimi: radokuu, radukuu, helmekuu, tõine kuu, soesõidukuu, soekuu, hundikuu ja kirbukuu.

Nagu kuu, nii nimed. Rado ja radu tähendavad võro keeli tuisku ja tormi, helmed tähendavad härmahelmeid, soesõidukuu sute jooksuaega. Mida kirbukuu tähendab, mine võta kinni. Ehk keegi lugejatest teab?

Kirikukalendrist on tulnud nimed nagu: kyyndlapäävakuu, kyynlakuu, kyyndlakuu, kyyndlekuu, kyinlakuu, kyinglekuu, vastlakuu ja lihaheitekuu.

Veebruar (vadjas fevral`i) on pärit Rooma kalendrist, kus februarius tähendab puhastuskuud ja on pyhendatud jumal Februale.

Radokuud loetakse koos sydakuuga aasta yheks kõige kõvemaks ajaks. Kõval (ka kaledal, kuival, kalgil) ajal tehtud või alustatud asjad jäävad pysima, ei rikne ega lagune kergesti.

Kanepis on kõneldud:

Kõige kuivem aeg on siis, kui kyynlakuu kolme päeva vanune on, siis on kõige parem puuraiumise aeg. Ehituspuud ei mädane, peavad kaua vastu, põletispuud annavad valusa tule. Kõik puud yldse, eriti tarbe- ja ehitispuud, tulevad kuival ajal võtta, s.o vana- ehk ka noorekuu viimasel veerandil. Kui aga kyynlakuu kolme päeva vanune, siis maksab ainult kolm korda kirvesilmaga puud vastu koputada ja puu kuivab ära.

Radokuu pyhad

02.02. Pudrupäev poolitab inimese toidu. Kylma syda on lõhki. Selle päeva päike annab naistele head tervist. Pudrupäev on naiste pyha – naised käivad kylas, mehed teevad koduse töö. Saartel, lääne- ja lõunamaakonnis juuakse tervistavat kyynlapuna – punast jooki või lihtsalt õlut. Kindlasti keedetakse tanguputru.

Pudrupäevast pikemalt

09.02. Luuvalupäeval ei tohi tööd teha ega end palju liigutada, muidu vaevavad luud-liikmed kogu järgmise aasta. Ka magatakse sel hommikul kauem kui muidu, et kosutada tervist. Kui sel päeval lammast niita, siis kasvab tal kare vill.

Luuvalupäevast pikemalt

16. – 17.02. Kihlakud (liugupäev ja tuhkapäev. Liugupäeval (24.02.) on keelatud naistetööd. Käiakse liugu laskmas: mida pikem liug, seda parem. Keedetakse seajalgu ubade ja hernestega. Kui sel päeval juukseid lõigata, siis kasvavad need hästi. Tuhkapäeval (25.) seevastu ei tohi yldse juukseid kammida. Tuhkapäeva kylalistele (eriti naistele) visatakse tuhka või soola jälgedesse, et nad kärbseid või nõidust ei tooks. Nyydsest ei võeta enam toas tuld yles.

Kihlakutest pikemalt

Kuu

Täiskuu kõva aeg on kuni 01.02. kl 08.18.

Kahaneva kuu pehme aeg  01.02. - 06.02.

Vana kuu kõva aeg 06.02. - 12.02. (viimane veerand  06.02. kl 01.49.

Kadukuu pehme aeg 12.02. – 16.02. (kuu loomine 14.02. kl 043.51)

Noore kuu kõva aeg 16.02. – 22.02.

Noore kuu pehme aeg 22.02. – 26.02. (esimene veerand - 26.02 kl 02.42)

Täiskuu kõva aeg  26.02. – 02.03. (täiskuu - 28.02. kl 18.38)

Päris kaduneljapäeva radokuus ei ole. Nõrgemad kaduneljapäevad on 10.02. (viimase veerandi neljas päev) ja 11.02. (viimase veerandi neljapäev).

Sirvikalendrist ja kuu mõjudest pikemalt


Kasutatud kirjandus

Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.

Eisen M. J. 1926. Eesti Mütoloogia IV. Eesti vana usk.

Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.

Kaasik, Mana; Kaasik, Ahto; Kristiina Zadin 2009. Maavalla kalender 10223 (2010).

Lätt, Selma 1970. Eesti rahvakalender I.

Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.

Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.

Kuva: Mäesuitsu hiis Võnnu kihelkonnas


Maavalla koda