Jõulukuu sisse jääb aastaringi viimane pime ots ja uue aastaringi hakatus. Sel ajal peaks inimene koos loonaga puhkama - valmistuma uueks ringiks. Iseäranis talvises päevapesas tuleks oma kodus, aga ka mõtetes ja hinges võtta aega ning luua pinda puhtusele ja pyhale.

Esivanemad teadsid, et kõik elu saab alguse seemnest või munast. Jõulud on pyhad ja neid peetakse seepärast, et see on aasta seeme. Kõik see, mis sa uue aja hakul teed või tegemata jätad, mõjutab eelolevat omal moel. Esivanemate tarkuste meenutamine ja järgimine pyhadel toob elumõnu, tervist ja edenemist.

Meie omad ja põlised nimed aasta viimsele kuule seostuvad eelkõige aastavahetuspyhaga, mida vana Oandi mail kutsutakse talistepyhadeks ja mujal jõuludeks. Kuna pyhad on olnud suureks laulmise- ja mängimise ajaks, on seda kuud kutsutud ka mängukuuks.

Jõulukuu nimesid mitmelt poolt Maavallast: joulukuu, Jöulukuu, jõõlukuu,  talvistepyhakuu, talsipyhakuu, talsipyhikuu, talissepyhakuu, talssepyhakuu, talvistekuu, talvsipyhakuu, talipyhakuu, talvekuu, mängukuu.

Detsembri ehk dekabri nimi on maakeelde laenatud ladina keelest yle vene ja saksa keele. Rooma kalendri aasta algas urbekuus ning jõulukuu oli seal kymnes kuu.

Soomeski on kuu nimeks joulukuu, kuid see on võetud kasutusele alles 17. sajandil ning tõrjunud välja põlisema talvikuu nime.

Jõulukuu pyhad

Tõnnipäev 07.12. Tõnn on koduhaldjas ehk -jumal. Tavaliselt on Tõnni vaka pyha peetud taliharjal, 17 sydakuud.

Jõulud 21.-25.12. Võrumaal on veel hiljaaegu kutsutud jõulukuu 25. päeva vastse ajastaja päevaks (uue aasta päevaks). Maarahva kalendris tähistavad jõulud aastavahetuspyhi. Jõulude hakul – 21.12. - saabub aasta lyhim päev. Nelja ööpäeva jooksul on päevad kriipsupealt yhepikkused ja neid kutsutakse talviseks päevapesaks. 24.12. tähistatakse suure pidulikkusega vana-aasta õhtut, sest järgmisel päeval Maa pöörab end päikesele vastu ja algab uus aastaring.

Jõulud algavad 21.12. suurpuhastuse ja toitude valmistamisega. Uste, akende ja väravate kohale maalitakse kaitsemärgid, meisterdatakse ohutisi – kroone, krässe, hälle ja jõulutähti.

Jõuludel pyytakse olla kodus puhates ja lähedastega aega viites. Sel ajal on kodus käimas ka esivanemate hinged. Nende jaoks jäetakse ööseks toit ja söök lauale ja tuli põlema. Kui leib, liha ja õlu on kogu pyhade aja laual, ei ole uuel aastal selles peres puudust karta.

Uue aasta öösel syyakse 7 või yheksa korda, et saada eelolevaks aastaringiks jaksu ja rammu. Söögikorraks piisab ka mõnest suutäiest. Uue aasta saabudes tuuakse tuppa värsket vett ja pestakse nägu. See toob tervist ja jõudu.

25.12. ajastaja päev ehk uusaasta. Mehed ja poisid käivad kylas head uut aastat soovimas. Päev hakkab nyyd pikemaks minema. 26.12. alates on kohane kylas käia nii meestel kui naistel.

Jõuluaeg kestab taliharja- e jõuluemapäevani (17.01.). Mõnes kandis isegi pudrupäevani (02.02.).

Jõuludest pikemalt

Jõulukuu ajad

Täiskuu kõva aeg 01.12. - 04.12
Täiskuu 02.12. kl 09.32
Kahaneva kuu pehme aeg 04.12 - 09.12.
Kahaneva kuu kõva aeg 09.12. – 14.12 (neljas veerand 09.12. kl 02.14)
Kaduaja pehme aeg 14.12. - 18.12.
Kuu loomine 16.12. kl 14.03
Noore kuu kõva aeg: 18.12. - 24.12.
Kasvava kuu pehme aeg 24.12. - 29.12. (teine veerand 24.12. kl 19.37)
Täiskuu kõva aeg 29.12. – 02.01.
Täiskuu 31.12. kl 21.14

Kaduneljapäev

Päris kaduneljapäeva jõulukuus pole. Nõrgem kaduneljapäev on 12.12. (neljanda veerandi neljas päev), 10.12. (neljanda veerandi neljapäev) ja 17.12.

Pyhis käändas pääval valgõ puul pääle, siis paranõsõ ilma kah. Selle yldäs: pääväkänäk. Tulõ_ai inne õigõt talvõ kui päivakäänäk mööda läheb.
Rõuge

Toomapäev andnud kõige suuremat hirmu: siis sel ööl, kui vaimud (hinged) heaste toidetud ei olnud, tulla inimesi hirmutama. Sellepärast pidanud kõik öö hurtsik peergudega valgustatud olema.
Tarvastu

Kasutatud kirjandus

Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.

Eisen M. J 1926. Eesti Mütoloogia IV. Eesti vana usk.

Eisen, Mathias Johann 1931. Meie jõulud

Hiiemäe, Mall 1981-1995. Eesti rahvakalender VII

Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.

Kaasik, Mana; Kaasik, Ahto; Uueni, Mae; Kütt, Auli 2008. Maavalla kalender 10222 (2009).

Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.

Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.

Kuva: Jõulutäht. Lõngast, pilliroost, kõrtest jm valmistatud jõuluohutised hoiavad tähtsal ajal kodu ja kodakondseid

Esilehe kuva: Päikesemärk Tammealuse hiie vanal lokulaual. Jõulude järel hakkab päev pikemaks minema.

Maavalla koda