Esmaspäeval 15. urbekuud esitleti Tartus raamatut Antoloogia "Eesti muinasjutud I: 1. Imemuinasjutud" (Monumenta Estoniae Antiquae V).
Seitsme maja ja tänava taga Eesti Rahvaluule Arhiivi hoidlas elavad muude imeasjade hulgas ka vaeslapse käsikivi ning moonakott, millest leib eal ei lõpe, kirjutas Tartu Postimehes Marju Himma.
Kolm pärimuseuurijat on pyydnud käsikirjalised imevarad kammitseda poole tuhandele raamatulehekyljele.
Imemuinasjutu peategelane on inimene, kellele on teele sattuvate katsumuste läbimiseks antud võluese, kõnelev loom või mõni yleloomulik võime. Kindel on aga see, et jutt lõpeb yldjuhul õnnelikult. Täpselt nagu tänapäeval näiteks James Bondi või Harry Potteri film.
Nii nagu tänapäeval on erinevas ˛anris filme, on ka eri laadis rahvajutte. Imemuinasjutte, mida kolde ääres tares jutustati, võiks võrrelda tänapäeva ulmemärulitega – kangelase juhtumiste teekond imetabaste võluesemete abil.
Pikemalt kirjutab Tartu Postimees
|
